21 aprill 2006
20 aprill 2006
Päevakajaline situatsioonikoomika KUKUst via Allar
e:tule kuku klubi liikmeks
a:miks?
e:saab palju juua!
a:tule kaitseliitu
e:miks?
a:saab paljudel vabadel päevadel varakult ärgata!
Allar
19 aprill 2006
Delfinalja
"Kujuta ette, et jalutad linnas. Sulle tuleb vastu imelikult riides inimene, pikkade juustega, naeratab, kitarr õlal. Tea, poiss, see on hipi - kakelda ei oska ja ei taha. Neid peab peksma.
Ja nüüd kujuta ette, jalutad mööda linna ja sulle tuleb vastu räpane ja soditud riietega, eredalt värvitud juustega ja imeliku soenguga tüüp - see on punkar. Armastab kakelda, kuid ei oska. Temaga võib nalja saada.
Ja nüüd - jalutad linnas, sulle tuleb vastu pikkade juustega inimene, nahkriietes ja õllepudeliga. See on metali kummardaja - kakelda ei armasta, aga oskab. Parem teda mitte tülitada.
Ja viimane variant - jalutad metsas, äkki ronib põõsast välja inimene, imelikult riides, naeratab, kaasas on kitarr ja käes on kepp. See on tolkienist, ja jumal tehku nii, et sa teda hipiga segi ei ajaks."
Bart, 05.04.2006 17:43
10 aprill 2006
Juku-Kallest, Presidendist, Juudast
Esmalt käis meedia ümber palava pudru nagu hästisöönud ja mugavaksläinud toakass, siis jahtus puder ära ja KesKus astus näppepidi ligi. Aga mina külma putru enam ei taha.
Liiatigi et karikatuurid iseenesest pole kunagi asja tuumaks olnud vaid pigemini ajendiks. Uudis ei ole enam uudis, diskussioon on läbi, kired on jahtunud.
Aga ega mina KesKusele hilinenud turvalisevõitu populismi pahaks ei pane (Reklaam on reklaam, okei!). Praegu on väga vale aeg, et üldse midagi pahaks panna... Tegelikult on kevad ikka armu ja armastamise, tärkamise ja kütkeist vabanemise aeg.
President, kellele kevad põue on pugenud, andis hiljuti armu punkaritapjast võmmile. Ajalehed kirjutavad ehk mõnevõrra ennatlikult, aga kevadises vaimus ühe teise noormehe eelseisvast vabanemisest. Kaugel maal säästeti meie sõdurpoissi, kelle seadusepärane piitsutamine häbistanuks koledal kombel Krištafovitši - soldat lasti vorpide asemel pookstavi vastu vabaks.
Isegi Juudas mõisteti õigeks ja hääks. Isegi eeskujulikuks ja ohvrimeelseks. Nii puhas ja plekitu inimene võinuks vabalt eestlane olla.
Sõbrad, saage teiegi kevadega vabamaks!
8 ühikut vastukaja:
- Allar kajas:
-
eks ma üritan
- kajas:
-
Mmm, Juudas jäägu sinnapaika, see politsei-asi on lihtsalt nõme ju. (Ma pole hetkel sobivas seisukorras aru saamaks, kas sinu poolt oli tegu irooniaga või mitte.) Näiteks Afanasjev teab. Karmimaid sõnu mittetaluvatel inimestel paluks eeltoodud linki mitte klikkida, omaenda tervise huvides või nii.
- Allar kajas:
-
kas mitte seesama tüüp(võin vabalt eksida, aga mingi äärmiselt veidetr nimi oli tal) ei ole see, kes kruvis üles selle pildiskandaali seases ühe naiskaitseliitlase kõrvarõngaga(kõrvaristiga?)
Ma vist siiski eksin, sest selle tüübi nimi oli ikka mingi N tähega algav. aga igastahes selline kahtlane kuradikese nimi oli ka temal. See afanasjev ei ole ju ka mingi eesti, vene, hiina, hispaani või mis iganes nimi. Täpselt nagu mingisugusest antiikteosest pärinev kuradikese nimi. Selline huvitava kõlaga, millele on ilmselt mingis gooti keeles mingi tähendus. raske on trükkida, kui umbes viie sekundi kohta on kahel sekundil silmad kinni ja aju seisab.
Ahjaa, igastahes ma üritan homme sealt puidupoest läbi hüpata. Ja kuna homme ilmselt nagunii linnas ringi liigun, siis hoian oma silmad lahti ka igasuguste mõtete osas. - kajas:
-
Oi ei, selle va svastikaskandaali õhutajaks oli seesama eelmainitud kodanik Krištafovitš.
Kahtlane kuradikese nimi - kas ma tunnetan kerget vaenulikkusenooti? - Allar kajas:
-
jah, kerge vaenulikkus on olemas, aga minuarust on need mõlemad nimed tõesti sellised veidrad. nagu mõnes filmist väljarebitud.
- kajas:
-
Ohjummel, ära ütle, et see on ka mingi loll "veidigi veidram nimi ja kohe on murjam ja terrorist" värk? (:
Aga ei, tegelikult mul ei saaks rohkem ükskõik olla. Elage edasi oma *naeruturtsatus* eelarvamustega. Hõhõ, naljakas. - Allar kajas:
-
Ma ei oma eelarvamusi nimede suhtes. Selle kodaniku Afanjasevi nime kohta ütlesin ma kuradike, mitte kurat. Kuradikke pigem nagu sellises tähenduses nagu mõnes filmis, kus mingi kuradike üritab kõigile vingerpussi mängida. See on täitsa tore nimi, lihtsalt mitte eriti tavaline vähemalt siin läänemere kaldal.
Selle teise tüübi kohta, kes selle skvastika skandaali üles puhus tunnen ma aga põlgust hoopis muul põhjusel, kui ta nimi. Minupoolest oleks ta võinud olla kasvõi Malle või Jüri. Probleem on minuarust hoopis selles, et ta räägib, et on ise Kaitseliidu liige ja samas keerab teisele kaitseliitlasele ****. Kui talle see asi ei meeldinud, siis oleks ta võinud selle naise üles otsida ja temaga või ta ülemusega vestelda. Selle asemel suutis ta üpriski suure käki kokku keerata selle tulemusel andis mjr Benno Leesik oma viimseks jäänud käskkirja ja selle käskkirja tõttu pidin mina oma juukseid lühemaks ajada. Asja mõte on aga selles, et eelpoolmainitud isik rikkus oma teoga Kaitseliidu kodukorra reegleid, mis sätestavad umbes midagi taolist, et kaitseliitlane konsulteerib probleemide korral oma ülemusega ja kui kahtlustab, et ülemused mingil põhjusel ei tegele sellega, siis võib pöörduda otse mingi tähtsa mehe poole vms. Selle eeskirja (mille täitmist ta on ka tõotanud, vähemalt minu arusaamise järgi) nõudeid otsustas ta igastahes rikkuda. Ja mulle ei meeldi inimesed, kes rikuvad oma tõotusi, mistahes nimed neil olgu.
Ma loodan, et suutsin oma tundeid selle teksti abil selgelt väljendada.
Kui midagi veel segast on, siis küsige! - Allar kajas:
-
ahjaa, Kaitseliidu Kodukorra näol on tegemist aastast 1934 pärineva dokumendiga.
Lihtsalt niisama mainisin seda.
09 aprill 2006
Karusell
Inimesed on lihtmehhanismid, keerukalt koondatud süsteemiks, mille käivitamiseks ühekordselt antud energia hääbub järk-järguliselt iga ülekandega. Tarbetuks ja iganenud kangide-rattakeste süsteemiks, millest mul ausalt öeldes kõrini on.
Ma olen õnnelik, et mul on mu individuaalsed, eraldi- või vabaltjooksvad hammasrattad - tühja töö tegijad, kes oma tühja tööd vähemasti optimaalselt ja tarbetute energiakadudeta teevad. Neile on hea toetuda, kui kõik korraga üle pea kasvab.
Ja pealegi käisin ma just veidi aega tagasi laste mänguväljakul karuselliga sõitmas.
08 aprill 2006
nartsissid ja koerasitt
Tuginedes ülduse arvamusele, vaarvanemate tarkusele ja populaarseimale otsingumootorile maailmas võib öelda, et kevaded on salakavalaimad aastaaegadest.
Tänavune on eriti salakaval.
Märkamatult jõudis ta kalendrisse, märkamatult jõudis ta loodusse. Märkamatult tõusid temperatuurid, märkamatult taganes lumi, märkamatult sulas tõeliselt inetu lumememm, mis mu aknast kuude viisi sisse oli vaadanud. Ja kõik see on veel potentsiaalselt pöörduv. (Kalendrikuud ja, jumalale tänu, ka lumememmed välja arvatud.)
Kevaded on melanhoolia, paarikauapa niitvate tõbede, koerasita ja nartsisside aeg. Ja on alati nõnda olnud. Ainult tänavu mitte.
Seekordsel kevadel ei ole melanhooliat olnud. Ma ei tea, kas asi on kevade ligihiilivuses või sellest tingitud segaduses... või lihtsalt märatus heaolutundes, mis mind hommikust õhtuni (ja nagu täna Kadriga räägitud sai - ka vähemasti poole ööd) valdab.
See aasta tuli kevad teisiti. Ainult nartsissid ja koerasitt on alati jäävad.
5 ühikut vastukaja:
- kajas:
-
Ma loodan, et ei kõla nüüd maniakaal-depressiivselt, aga kevad on ülehinnatud. Koerasitt ja põlvini jõudev muda varjutavad nõrgad päikesekiired ja tärkavad lumikellukesed.
Kuid samas, soe on hea.
Elagu vastandlikud mõtted!
Ma paneks anonüümseks end, aga ei viitsi sellega mässama hakata, onju. - Allar kajas:
-
Kusjuures ma olen märganud, et peale igasuguste muude vastikute asjade on lume alt välja sulanud suurel hulgal riideid. Põhiliselt küll kindaid, aga ka teksasid ja särke ja muid asju, millest pole võimalik aru saada. Loogiline ju et kellegil kindad maha kukuvad, aga teksade kaotsiminekut on ju vist natuke raske märgata. Või mis?
- Aialos kajas:
-
Pead pakule ma ei pane, aga asjad olla ikka väga käest ära läinud.
Noh, on telešõu "Rooside sõda" jasel telešõul on lõppvoor, kus kaks isikut peavad mõistatama, mida rahvas asjadest arvab.
Olid siis kaks näitskut arvamas ja küsimus oli: millist riietuseset on kõige kergem kaotada (vms.)?
Esimene ütles, et pluusi, teine et seelikut.
On kaks võimalust: need vastused selgitavad seda, miks sulab lume alt teksaseid (inimesed peaad olukorda normaalseks ja igapäevaseks) või selgitavad näitsikute elustiili. Kusjuures - need kaks võimalust ei pruugi üksteisega vastuollu minna.
Aga naised saunas rääkisid - mul pole mahti olnud telerit vaadata. - kajas:
-
Ma pole küll eriti sellesse telesaatesse süvenenud, aga tahaks tõsimeeli neid sadat inimest näha, kes pakuvad Lõuna-Aafrikat kuskile Euroopasse jms.
Olgu, ehk see oli liiga ekstreemne näide, aga kes näinud on, see teab.
Ja veel - mis värk sellel saatejuhil on viimases voorus olevate inimeste käperdamisega? Ma pole küll mingi eriline moraalijünger, aga no kuulge. - Allar kajas:
-
Seda käperdamise värki olen ka mina natukene veidraks pidanud, aga samas see ei ole ka midagi väga moraalitut. Mingisugused Bussi-marid ja Pille-riinud, keda Reporteris ja muudes taolistes saadetes päevasel ajal näidatakse teevad tihtilugu hoopis moraalitumaid asju. Kuigi ma ei kaeba selle üle...
07 aprill 2006
Uus algus
See lehekülg on:
- vahend mõtete lõpunimõtlemiseks,
- vahend suhtlemiseks nendega, kelle jaoks mul teisiti aega poleks,
- vahend kõige kiireloomulise ja tarvlikiku kiireloomuliseks ja tarvilikuks avaldamiseks.
Samal ajal.
See lehekülg on:
- vastutustundetu,
- keskpäraselt läbimõeldud,
- salapärane.
Lakoonilisus on mulle alati üle jõu käinud.


1 ühikut vastukaja:
see on tõsine probleem. kas asendada sõpradega rääkimine hoopis blogimisega? mina arvan, et mitte. blogis saab pigem tundeid välja elada või midagi sellist.
ja kuna ma ei viitsi enda blogi sisse logida, tahan ma enne nädalavahetust veel öelda, et ma olin ühe laiba läheduses mõningad hetked tagasi. see ei olnud üldse meeldiv. ta ei olnud keegi keda ma tundsin, aga umbmääraselt ikkagi teadsin. vastik tunne kuidagi on
---
kui kuskil mingi paugutamine käib, siis see olen mina
Kommenteeri!